Silmade etüüdnaeratades nüüdon tumendatud juukserantja seemisnahast kinga kantharmoonias on mantligakallis kinda paarkaunis kulmukaarveidikene kitkutudet mulje ei saaks rikutudmuskel vormistatud hantligaSeal ta läeb, tal on kuldsed käedja ta peas õilsad ainult aatedkõike teebkas või üle veevõib tuua kingiks miljon õitja iial tänavale põitei tee, vaid see, mis teeb, on heate temas kahtlema ei peaeal võõraid naisi ei näeeal üle piiri ta ei läesööb ainult noa ja kahvligaei kraanikaussi oksendasest ta on joonistatud meesJoonistatud mees, elu veel on eesmis tasakaalu ainult täissest treeningutel ta ju käiskui’s peita ogarused hoolegajoonistatud mees, mingi vistrik peessee tuleb kähku lõigatavõib keegi saunas hõigata »näenäe! » ja võtta võib sind poolenaseal ta läeb, tal on kuldsed käedja ta peas luulet aina vähemkõike teebkas või üle veevõib tuua telegrammi teilvõi tuleb õigekirjas mailta teeb ju seda mida ta teabte selles kahtlema ei peaei kauneid tüdrukuid ei näeja meestel järele ei läevett joob vaid ilma gaasitamiks juba ta ei oksendaSest ta on joonistatud meesToob teile kingiks miljon õitja iial tänavale põitei tee, vaid see, mis teeb, on heate temas kahtlema ei peaja mõttetult ei mõlgutasest teda see ei kõigutamiks elu liivana kaob peastkui mälestused unenäostsest ta on joonistatud mees